Kaks teadvust

Ma niikuinii ei tea kust alustada, palju aega möödas ka blogi kirjutamisest ja see jutt mis ma kirja tahtsin panna on ammu unustatud ja välja mõeldud ennem kui ma siia blogi kaante vahele jõudsin. Seepärast ma veidikenegi püüan meenutada ja teha jutu pikemaks kui muidu.
Rääkides kahest teadvusest olen jõudnud uuele tasemele oma elus, just seetõttu, et ma mõtlen kaksi, mitte üksi. Selline asi juhtub siis kui tekib palju mõtteid ja ei suuda oma mõtetele vastust leida. Hiljuti ma avastasin endas, et ma elan fantaasia maailmas ja see võib tekitada suht probleeme. Kui küsite kuidas, siis ma jätan sellele vastamata, ainult teadjad võivad seda teada. Sellest rääkimine teeb mind suht rumalaks ja lolliks inimeseks. Mu enesehinnang on kõrge, vahest egotsen, see ei tähenda et ma sellest aru ei saaks. Kui kindlasti mõtlete miks ma selle postituse tegi, on üks suurimaid põhjuseid see, et ma tahan saada oma küsimustele vastuseid ja kui keegi mu probleemi loeb, saab ta aru et ta tahaks mind aidata kuid ei tea kuidas. Seepärast see aitabki mind, keegi tahab aidata, kuid ei tea kuidas, see aitabki juba mind, sest kellegil on usku minusse...
Ma kindlasti otsin peale selle jutu postitamist.
Tulles jutu juurde tagasi, on kaks teadvust mitut moodi seletatav. Esimene seletus oleks see, et peas käib kaks mõtet korraga...püütke mõelda plangu värvimisest ja auto roolimisest korraga, te mõtlete ahh, see on lihtne:D sellest kahest tegevusest on lihtne mõelda, aga tehke seda mõlemat korraga on teha raske...See teebki selle kahe teadvuse huvitavaks. Teine seletus oleks sellele nii, et sul on peas kaks küsimust tekkinud inimesega suheldes millele, sa püüad vastuseid leida ja siis sa veel mõtled mida see inimene võib su vastustele vastata või arvata, mõelda või tunda kui sa midagi väga jaburat ütled talle mida sa ta küsimusest arvad. Inimesed mõtlevad seda lugedes: ohh, ma olen seda teinud ja pole üldsegi raske, on, see on raske ja just seetõttu, et kui sa mõtled selle inimese küsimusele ja sul tekib veel küsimus mis ei puuduta sind, ega teda, vaid kedagi teist siis see on ju raske?
Mulle on teejuhiks olnud valgus, seetõttu ma otsin neid küsimusi endast mitte kuskilt kellegi teise teadvusest, sest see mida ma mõtlen ja arvan, läheb mulle korda mitte teistele. Mu lause oli väga siuke egolik ja iseseisev või liigagi määrane mida ma mõtlen vabal ajal. Kuid selle teise poole toomine mida ma oma lausest arvan, tähendab ju seda, et ma püüan enda vastusele leida kriitikat enda seest...
Ma ei ole loogiline inimene, ma ei lähtu loogikast, murrab silindrist läbi kuubikuga ja see teebki mind selliseks...
Küsite miks ma nii teen, mul on sellele vastus olemas: "Ma tahan mõelda midagi, mida pole varem keegi taibanud mõelda, avastada uusi mõtteid, unustatud vanu ning leiutada oma jalgratast."
Selliseid inimesi on siin maailmas palju, ma oleksin ego kui ütleksin, et mitte nagu mina, ma eksiks rängalt, sest kunagi ei täheldatud, et inimesi on 1, see 1 ainus...
Mind võib maailmapeal olla veel mitusada tükki, aga ma püüangi kõigest väest, et ma ei sarnaneks nendele, sest nemad tahavad sama mis mina, pigem võitlus ajaga...
Küsite, kuhu ma välja jõuan, siis vastus on kindel, ma jõuan välja sinna, kus on mul vaba olemine, piiramata mõtted ja vaba väljendusoskus.
Tegelikult igas heas on midagi halba ja halvas midagi head, see teebki mu jutu eriliseks...
Kui ma saan oma eesmärgi täidetud, oleksin ma algus punktis tagasi, seetõttu ma ekslengi ma lõpu poole, leidmata lõpu, et areneda oma järgmiseks eluks...
Lugeja ei usu teise ellu, või teispoolsusesse, on mul neile väga vettpidav fakt on ikka on olemas kui nad usuksid. Lugeja seda loeb, ei loe ta seda mitte juhuse tahtest, vaid seetõttu, et ta pidigi selle jutu leidma ja tabama mida ma öelda tahtsin. Mu jutt ei ole ühe külgne, ja see jutt läheb vaimsel rajal ja informatsioonina edasi millele ligipääs on vaid mõtlejale ja arusaajale inimesele.
Kas pole mitte vettpidav fakt, et sa sattusid lihtsalt selle postituse peale, ma jagasin seda linki vähestele, sina oled ainus kellele ma ei jaganud vaid klikkasid siia et seda lugeda...
Hoidke ennast.

Inimese võimalus olla inimene

Näen tänaval kaht poissi kes kõnnivad minu ees ja löövad jalaga prügikaste ümber ning möödakõndijad peavad üle prahi kõndima, et mitte saada kokku selle prügiga. Kuigi saaks ühe lihtsa liigutusega selle üles tõsta ning prügikasti prügi tagasi asetada. Selline käitumine on päris tihtilugu nähtav, sest need poisid ei oska austada isennast ja teisi enda ümber nad ei suuda käituda väärikate kodanikena. Kas selline käitumine on inimlik, kui samas ei ole käitumine normaalne ja lugupidav, iseenda ning teiste vastu.
Selline vääritu käitumine on tänapäeval täiesti levinud tegevus. Ebanormaalne on näiteks käituda mässumeelselt ja kohustusi eirates. Eestis oli selline näide aprillirahutuste ööl, kus Venemaalt ja ka Eestist tuli kohale Tallinna kesklinna vene rahvusest vandaalid, kes lõid poeakendele augud sisse ning käisid seejärel seal sees. Peksid poodides kõik segi ning väärtusliku kraami lihtsalt varastasid ära. Ise sealjuures nõudes kõvahäälselt „ Gde respekt“. Tol ööl ei kehtinud enam üksi reegel ning selline oma tahte nõudmine läbi vägivalla, kui oleks saanud vabalt selle läbi viia suurte plakatite ja protestimise läbi. Ebaeetiline käitumine väljendub ka selles, kui aetakse alla kährik ning selle asemel, et see kährikule abi osutada helistades numbrile 1510 kus võetakse kõne vastu ning räägid kus asub alla aetud loom, sõidetakse minema ning ei tehta välja, et nad just ajasid looma alla kellel oli kõhus pojad. Selline sündmus on pärit kõik kodusest kasvatusest. Kõik algab kodust ja suhtumisest.
Väike laps pärib ema käest, miks on kährik teepeal surnud, miks vahel on keegi ta koduaeda visanud roti ja jõledal haisev loom tekitab palju tüli, kui linnud käivad seda nokkimas. Ema ei ole sellest küsimusest vaimustunud ning tähelepanu kõrvale juhtimiseks ta annab lapsele raha jäätise ostmiseks, lapsel pole muidugi selle vastu midagi ning sellisel moel tekib lapsel juba varakult arusaamine, et sellest väiksest asjast ei pea välja tegema. Selline käitumine vanema poolt on tingitud koduse kasvatuse puudumisest ja kui selline laps suureks saab, õpetab ta oma lapsi täpselt nii nagu tehti temaga, kui tema alles noor ja väike oli. Kodune kasvatus mängib siin suurt rolli, eriti siis kui see laps saab nooreks ja läheb elule vastu. Hakates oma elu elama ja pealtnäha tühiste asjade puhul käitumisnormid puuduvad on temajaoks selline mõtlematus täiesti normaalne nähtus. Seetõttu tekivad mõtted miks just käitutakse väga imelikult, kui on olemas reeglid mis pole kirja pandud vaid on saadudkoduse kasvatuse läbi juba väiksest peale.
Pealtnäha väike uudishimuline laps on saanud suureks noormeheks ja temalgi aeg liikluseksameid teha. Kui kord load käes läheb temagi liiklusesse ja ta on teadmisega, et loomadest ei pea hoolima, kui nad on teepervel ning selline käitumine ei sega neid korjusest üle sõitma või mõnda uut looma alla ajama. Kasvatuse puudumine toob kaasa ka seaduste rikkumise, sest nemad ei ole kohustatud seadustest kinni pidama. Varajasest lapsepõlvest pole neid õpetatud käituma ja lugu pidama. Nad ei oska teistmoodi mõeldagi, nende jaoks ei ole olemas teisi inimesi, nad mõtlevad ainult iseendale ja selline asi on alanud kodusest kasvatusest, kus pannakse lapsel silmad kinni ja kasvatatakse vati sees. Väärtushinnangute puudumine on just teinud maailma siukeseks, sest selline raha väärtuse üle hindamine ja selle väärtustamine jumaliku asemikuna on teinud ka pealtnäha ausa kodaniku täiesti julmaks ja ahneks inimeseks. Jääb vaid loota, et sellistel inimestel avanevad ka silmad kunagi, kui kohus tahab nende rahakotist saada osa omale, määrates neile trahvid. Südametunnistuseni ja inimeseks olemiseni on sellest kohast veel pikk tee käia.
Kõigele määravaks saab kodune kasvatus, kui lapsele juba algusest peale õpetataks väärtushinnanguid ja nii enda, kui teiste austamist, muutuks pilt tänapäeva noorte suhtes üllatavalt kiiresti ning selline ükskõikne suhtumine kaoks ära. Täna on meil lapsed kasvatatud rahaprobleemide lahendamise kõrvalt, näidatud hoolivust pideva tööl käimisega raha saamiseks ning mitte tähele pandud oma laste vajadusi. Vanemad ei tegele oma lastega, see ongi see probleemi põhjus miks kasvavad lapsed kes ei oska muudmoodi käituda. Lapsed peaksid saama kodust harituse, mis hõlmab eneseväärikust, eetilisi aspekte, sõprust ja armastust. Sellised väärtushinnangud kodust saanud lapsed saavad oma vanematega hästi läbi, ei hulguks tänavatel ega vandaalitse ning käituvad lugupidavalt väärika inimese moodi. Nad tegeleksid rohkem ühiskondlikult seisukohtade võtmisega ja arendaksid ennast seejuures õppides teiste vigadest, kelle vanemad juba väiksest peale kasvatasid ja õpetasid kuidas käituda austusega enda, kui ka teiste vastu. Sellist kasvatust on vähe, kuid see eksisteerib, samas pole kunagi hilja õppida, sest elu õpetab ise kui midagi valesti teed. Seepärast ongi tähtis olla väärikas inimene.
Inimesel on antud kõik selleks, et ennast arendada, kasvada välja halbades pahedest. Muutes iseennast muudad sellega maailma ja vaadata enda sisse ning mõelda mis minus valesti on. See kõik on ideaalne ühiskond, mida me saame kujundada meie ise olles selle keskel ning võttes õppust teiste vigadest, samas ei tohi unustada, kõike tuleb alustada kodusest kasvatusest. Õpetades lastele kuidas õieti käituda muutub elu palju lihtsamaks elus nendel, kes koduse kasvatuse tulemusena teavad oma väärtust ja kelle puhul distsipliin eksisteerib nende käitmises. See ongi see võimalus miks inimesed saavad olla inimesed kui nad seda ise tahaksid ja käituks vastavalt.

maailm vs mina

Maailmaga vastapidi vastu selga? Hmm, kas see on küsimus või järjekordne mõtteavaldus minu poolt? Ma tihti esitan arvamusi...inimestele. Blogini pole need üsna tihti jõudnud, ma olen ennast pingutanud, täna tõin ennast blogisse, tirisin...noh aidati natukene, so what? Pole ju ammu saanud blogistada, ehk sellepärast, et sellel hetkel ma avastasin kes ma olen ja no, ei olnud aega just blogisse toppida oma mõtteid, elu käis liiga kiiresti selle kõrval mida ma mõtlesin, tundsin või tahtsin öelda. Ma olen selle aja jooksul palju õppinud, ehk rohkem kui 10 aasta peale kokku, ma leidsin selle enda mina uue palgena.... Ma alustasin ühel hetkel küsimustega, sealt tekkis huvi ning tegelesin sellega. Mu blogi jutt vb erineb teiste omadele võibolla seetõttu juba, et ma olen oma maailmapilti muutnud. Poole aasta jooksul rohkem kui 10 aasta jooksul. Ma olen muutunud sisemiselt, väliselt...hmm, jätaks jutu siinsamas pooleli?

Jutt sai otsa, masendav, eriti veel siis kui jäin vaatama telekat...ok...vb kunagi kirjutan uuesti, vähemalt ma püüdsin, alla ma ei anna seega püüangi kirjutada lause lõpuni...

Oot, ehk kirjutan sellest mida ma õpinud olen, kindlasti tahaksid lugejad sellest teada?

Esimesi ja suurimaid asju mida ma õppisin, oli see , et pole mõtet aidata seal kus seda vaja pole, noh näed et midagi valesti on kuid ta peab ise abi küsima ja siis alles saad abi anda...Teine ja ka väga oluline asi on see, et mitte teha rutakaid otsuseid ja pea kaela taga joosta metsa poole...ei ma põgene lihtsalt usaldada oma esimest sisetunnet...Pole ju paha võimis? Kolmas ja ka oluline asi on see, et mulle jääks alles kaine mõistus, noh seda oli mul ka ennem aga kaine mõistus sellega, et ma ei paanitseks liialt üle, nagu juhtus seda paanitsemist siis kui ema traktorijuhi tõttu kraavi sõitis...

Mis kõige tähtsam veel, ma tahtsin mainida viimasena, olla tasakaalus, viimasena just sellepärast, et ma olen oma jutu nii huvitavaks teinud et juba ootad mida ma kirjutasin jutu lõpupoole, seega sa lugesid ka kõige tähtsama koha minu elus, tähtsaima eesmärgi mis jääb mind terve elu kummitama noh, kummitab kummutis, seega ma olen ka tasakaalus ja püüan seda säilitada väga ja väga kaua. Kuna ma olen väga suure arenguhüppe teinud olen ma enda üle väga uhke just seetõttu, et need ei jää ainukeseks suureks teoks...

Ma olen endas avastanud suure mõtlejana, võibolla ehk seepärast, et leidsin iseenda mina ülesse ja nüüd teadvustan seda kogu maailmale...noh blogile...vahe suur küll aga seegi on elu mingit moodi kui suudad leida selle normaalse elutekke enda seest ja nägemisest..

Olen imelik inimene, aga siiski ju mingit moodi inimene, seega mul lubatud humanistlikele väljendustele, sest me elame ikkagi ju 21 sajandil ja keskaeg ammu läbi...vb mõtlete et olen tundeliseks läinud...ma olengi siuke ja jään siukeseks, noh natukene vb muutun aga seegi ainult siis kui ma leian et ma midagi valesti arvan..

Hoidke kõvad...

Ps...loodan kunagi veel teha blogi postituse, mis siis et noh et vaatate et mul jutt eriti ei lippa ja teile tundub et mul pole aega või midagi sellist..ma pole lihtsalt peatunud blogis tükk aega ja see ongi olnud põhjuseks...

Ema kutsub mind nüüd sööma, lähen...tahtsin terve A4 täis kirjutada aga kae, ema tuli vahele, vb ma oleksin midagi sellist kirjutanud mida ema ei oleks tahtnud et oleksin kirjutanud, aga ei usu seda, ometi omavahel kõik seoses, ma isegi unustasin anomaalia tähenduse ja kasutades et anomaalias on süüdi asjade omavaheline seos isegi ühest maailma otsast tulnud käe plaksutusega ja teise maailma otsas läks seetõttu laev põhja...nohjh vb oligi see samane mõte, aga ma ei ole suutnud oma mõtet edastada, nüüd võibolla õnnnestus aga järgmise korranii...

Kas enam hullemaks minna saab?

Nagu ütles vanamees balti jaamas bussi oodates, ma ei oota siin sellepärast, et bussile jõuda, vaid selleks et bussile minna. Trammis entsüklopeediat lugedes(ma pole seda kunagi teinud ega tee ka edaspidi) avastasin ma olematu kirjavea, mida saaks nimetada pigem ümberistutatud lillepott toast õue minekuga kaasnenud keeleoskused loomadega rääkida, et tood sind ära ei sööks...
Milleks üldse süüa lillesibulat...
Kui keegi taipas siis sellest hakkabki tulema selle postituse põhimõte, et miks süüa lillepoti sibulat kui saab ka peenralt ja sügisel...
Hetkel küll käib maie ja valdur telekast aga see ei sega mind kirjutamast oma mõttest....
Lillepoti sibul on mõtte tuum, sealt kus saab kõik alguse, ka maailm algas ideest, muutus hüpoteediks, algas ideega ja lõpetas plaani ellu viimisega...
Milleks joosta võidu ajaga kui aeg võidab sind isegi siis kui väljas on halb ilm või sajab lund?
kka sellepärast, et ennast tõestada mitte millegi poole mitte mingite plaanide, mitte mingite hüpoteedi ega ideega...
Inimesed pahatihti mõtlevad seda mida näevad asja pealt mitte asja seest välja ulatuvatest juurte olemuste ja kasvamise suuna poole...
See siis tähendab lihtsamalt öeldes: Miks on vaja lasta huupi liikuva märklaua suhtes kui sa võiksid aimata ta suundumise ette?
Tänapäeval on maailm rikutuse taset tõstnud niipalju, et kui vaadata ainurakseid katseklaasis ringi sibimas on see sama tunne kui maailmas tekiks kaos...sest me lõpuks alustame samast kohast jälle, mis siis, et maailm hävineks mitte millegi tõttu: ehk internet kaoks, elekter läheks kallimaks ja tekivad lõhnateleviisorid...
Maailm algab millegi uuega siis kui maailm lõppeb sellega mis tal hetkel teostusel...
Kui inimesed saaavad olla multifunktsionaalsed, siis seda saab ka olla maailm, sest maailma otsustada, et kui ta viib edasi protsessi mis teeks selle halvemaks või paremaks peab ta mõtlema et kui see täielikult hävineb, et kuidas ta siis alustaks uuesti puhtalt lehelt olles ise neutraalne selle suhtes mida talle pähe määritakse...
Eesti pole samuti sellest puhas, seda võib tõendada see, et kui otsitakse eesti andekamaid , leitakse see ja siis tehakse seda järgmisel aastal uuesti, et leida sellest andekamast veel andekam...ma siiski ei saa aru, milleks vaja neid inimesi..iga inimene on omamoodi andekas...ka see kes midagi ei tee...
Ma ei mõista milleks on vaja seda suurt ümberistutatud lillepotti aias, kui seda saaks istutada teise toa lillepotti asendades vana lille uuega ja vahetub toaõhkkond...
Minu jutu sibul oli see, kes kaua mälub äädika vedelikku kui saaks ka kraanist vett toitudes kraaniveest...

Luukere anekdoot?

Luukere tuleb halloweeni ajal kapist välja...Luukere kohe armasama juurde
armsam kohe sellepeale: Kust sa nüüd jälle tuled, jälle jõid?
Luukere vastab: Kes kurat seda teab...perse peal on küll kirjas made in china

Püromaan

Ma iialgi ei uskunud endas püromaani tunnuseid...
Täna nimelt kõrvetasin nöörijuppi autos, et saada lahti niidijupist enda jope küljest, juhtus et tuli õhku natukene kärsaka haisu...õde kohe ütles: ma tunnen kärsa haisu, helista 1 1 2, ma kohe seletasin miks ma kärsatasin ja ta sai sellest aru...
Ema oli selleleajal poes, kui ta tagasi tuli rääkisin talle sama juttu..Ema rääkis, kui lasteaias käisin olin ka tulega mägisin...
Emal oli hommikul välgumihkel kadunud(valge viru logoga välgumihkel, paak oli ümar silinder, suur tulekivi ja rull)ja otsisis seda kaua..Mina olin muidugi selle tasku toppinud ja lasteaeda jalutanud. Lasteaias ma ootasin kuni tekkis aeg millal sain vetsupaberit põletama minna Wc-sse...
Kasvatajatele jäin muidugi vahele ja sain ilgelt sõima...Õhtul kui ema tuli lasteaega mulle järgi sai teada, tema kadunud välgumihkel leiti ülesse:D
Vastuseks sellele, et ema küll ütles ma pole suitsumees kuid lasteaia kasvatajad ütlesid nõnda, et ma pole suitsumees kuid ma olen püromaan...

Inim lehmusest

Lehmad enamasti teevad häält just siis kui piimaudar on täis ja vajab lüpsmist..Lehmad on enamasti need kes karjuvad, et neid lüpstaks, seega ma arvan et on ka inimeste seas neid kes karjuvad, et neid lüpstaks...
Inimkeskond on teinud need võimaluse lüpsta inimesi ja saada lüpstuks...
Kuidas siiski inimesed teevad näo, et nad vajavad lüpsmist?
Sellel vastust pole, nad käituvad just nii, et vajavad lüpsmist...
Näiteks võtavad 3 sms laenu erinevatest asutustest, maksavad krediit kaardiga maja laenu ära, liisivad auto, makstes raha pere laenuga, rendivad paadi ja sellegi rendiraha maksavad kinni õppelaenuga..
Kas pole mitte huvitav, et inimkond endale saasta keerab?
Või on igaühe enda asi, kui ema ütleb et ära solgi puhast vett soolasega, siis on ikka vaja kedagi kes sinna suhkrut toormoosiga paneb..
Kes teeb eesti viljasalved tühjaks, kes varastab kasiinodest ja kes röövib juveeliäri poodi?
Ikka maksumaksjad, need keda me näeme tänavapeal ja maksavad oma laenu just sellega, et teevad tööd...
Isegi riik lüpsab neid kes ausat tööd teevad...
Või kuidas, kes lüpsab riiki?
Kui riik viiks üle legaalsele pornoärile ja salakaubandusele, maksaksid pornoäri ja salakaubandus riigile makse, seegi oleks lüpsmine just sellesmõttes, et kes teab palju seda õiget kogust ikka on?
Ja kust saabuvad need paberid kes ja keda palu teenindati?
Kui riiki lüpsaks Hansapank, ei oleks see isegi üllatuseks miks too firma tegelikult tahab ennast maha müüa nagu bordell tänavaääres..võib see olla petttemanööver või lihtsalt kujutlus?
Tegelikult on kannatajad need keda lüpstakse, ehk siis neeed lehmad kellel on 15 liitrit valget piima ja hea mekk ei saa sellest tulu ja nende toodet kasutatakse veel 15 liitri peal 40 liitrit, seega kui lehmad teevad suure töö ära hunniku heina ja värske muru peale, müüvad taluomanikud 40 liitrit piima suurfirmadele ära ja annavad lehma esimesele ettejuhtuvale lihatööstusele...
Kuigi kes teisele teeb, saab ise ka lüpsta, kui talumehed saavad liitri eest 3 krooni, müüvad poed seda 10 krooniga, kes võitis?, kõik jäid kaotajaks, sest ka pood peab maksma makse , seda siis 7 krooni liitri piima pealt...
Seega, riik lüpsab meid ja ainuke viis kuidas neid lüpsta on teha ise ebaseaduslik äri ja müüa maksumärkideta tooteid ja küll siis raha ka tuleb...
Seega inimesed lüpsavad üksteist...või vastupidi???
Vahet ju eriti pole...