Kas enam hullemaks minna saab?

Nagu ütles vanamees balti jaamas bussi oodates, ma ei oota siin sellepärast, et bussile jõuda, vaid selleks et bussile minna. Trammis entsüklopeediat lugedes(ma pole seda kunagi teinud ega tee ka edaspidi) avastasin ma olematu kirjavea, mida saaks nimetada pigem ümberistutatud lillepott toast õue minekuga kaasnenud keeleoskused loomadega rääkida, et tood sind ära ei sööks...
Milleks üldse süüa lillesibulat...
Kui keegi taipas siis sellest hakkabki tulema selle postituse põhimõte, et miks süüa lillepoti sibulat kui saab ka peenralt ja sügisel...
Hetkel küll käib maie ja valdur telekast aga see ei sega mind kirjutamast oma mõttest....
Lillepoti sibul on mõtte tuum, sealt kus saab kõik alguse, ka maailm algas ideest, muutus hüpoteediks, algas ideega ja lõpetas plaani ellu viimisega...
Milleks joosta võidu ajaga kui aeg võidab sind isegi siis kui väljas on halb ilm või sajab lund?
kka sellepärast, et ennast tõestada mitte millegi poole mitte mingite plaanide, mitte mingite hüpoteedi ega ideega...
Inimesed pahatihti mõtlevad seda mida näevad asja pealt mitte asja seest välja ulatuvatest juurte olemuste ja kasvamise suuna poole...
See siis tähendab lihtsamalt öeldes: Miks on vaja lasta huupi liikuva märklaua suhtes kui sa võiksid aimata ta suundumise ette?
Tänapäeval on maailm rikutuse taset tõstnud niipalju, et kui vaadata ainurakseid katseklaasis ringi sibimas on see sama tunne kui maailmas tekiks kaos...sest me lõpuks alustame samast kohast jälle, mis siis, et maailm hävineks mitte millegi tõttu: ehk internet kaoks, elekter läheks kallimaks ja tekivad lõhnateleviisorid...
Maailm algab millegi uuega siis kui maailm lõppeb sellega mis tal hetkel teostusel...
Kui inimesed saaavad olla multifunktsionaalsed, siis seda saab ka olla maailm, sest maailma otsustada, et kui ta viib edasi protsessi mis teeks selle halvemaks või paremaks peab ta mõtlema et kui see täielikult hävineb, et kuidas ta siis alustaks uuesti puhtalt lehelt olles ise neutraalne selle suhtes mida talle pähe määritakse...
Eesti pole samuti sellest puhas, seda võib tõendada see, et kui otsitakse eesti andekamaid , leitakse see ja siis tehakse seda järgmisel aastal uuesti, et leida sellest andekamast veel andekam...ma siiski ei saa aru, milleks vaja neid inimesi..iga inimene on omamoodi andekas...ka see kes midagi ei tee...
Ma ei mõista milleks on vaja seda suurt ümberistutatud lillepotti aias, kui seda saaks istutada teise toa lillepotti asendades vana lille uuega ja vahetub toaõhkkond...
Minu jutu sibul oli see, kes kaua mälub äädika vedelikku kui saaks ka kraanist vett toitudes kraaniveest...

Luukere anekdoot?

Luukere tuleb halloweeni ajal kapist välja...Luukere kohe armasama juurde
armsam kohe sellepeale: Kust sa nüüd jälle tuled, jälle jõid?
Luukere vastab: Kes kurat seda teab...perse peal on küll kirjas made in china

Püromaan

Ma iialgi ei uskunud endas püromaani tunnuseid...
Täna nimelt kõrvetasin nöörijuppi autos, et saada lahti niidijupist enda jope küljest, juhtus et tuli õhku natukene kärsaka haisu...õde kohe ütles: ma tunnen kärsa haisu, helista 1 1 2, ma kohe seletasin miks ma kärsatasin ja ta sai sellest aru...
Ema oli selleleajal poes, kui ta tagasi tuli rääkisin talle sama juttu..Ema rääkis, kui lasteaias käisin olin ka tulega mägisin...
Emal oli hommikul välgumihkel kadunud(valge viru logoga välgumihkel, paak oli ümar silinder, suur tulekivi ja rull)ja otsisis seda kaua..Mina olin muidugi selle tasku toppinud ja lasteaeda jalutanud. Lasteaias ma ootasin kuni tekkis aeg millal sain vetsupaberit põletama minna Wc-sse...
Kasvatajatele jäin muidugi vahele ja sain ilgelt sõima...Õhtul kui ema tuli lasteaega mulle järgi sai teada, tema kadunud välgumihkel leiti ülesse:D
Vastuseks sellele, et ema küll ütles ma pole suitsumees kuid lasteaia kasvatajad ütlesid nõnda, et ma pole suitsumees kuid ma olen püromaan...