teisipäev, 21. juuli 2009

Kaks teadvust

Ma niikuinii ei tea kust alustada, palju aega möödas ka blogi kirjutamisest ja see jutt mis ma kirja tahtsin panna on ammu unustatud ja välja mõeldud ennem kui ma siia blogi kaante vahele jõudsin. Seepärast ma veidikenegi püüan meenutada ja teha jutu pikemaks kui muidu.
Rääkides kahest teadvusest olen jõudnud uuele tasemele oma elus, just seetõttu, et ma mõtlen kaksi, mitte üksi. Selline asi juhtub siis kui tekib palju mõtteid ja ei suuda oma mõtetele vastust leida. Hiljuti ma avastasin endas, et ma elan fantaasia maailmas ja see võib tekitada suht probleeme. Kui küsite kuidas, siis ma jätan sellele vastamata, ainult teadjad võivad seda teada. Sellest rääkimine teeb mind suht rumalaks ja lolliks inimeseks. Mu enesehinnang on kõrge, vahest egotsen, see ei tähenda et ma sellest aru ei saaks. Kui kindlasti mõtlete miks ma selle postituse tegi, on üks suurimaid põhjuseid see, et ma tahan saada oma küsimustele vastuseid ja kui keegi mu probleemi loeb, saab ta aru et ta tahaks mind aidata kuid ei tea kuidas. Seepärast see aitabki mind, keegi tahab aidata, kuid ei tea kuidas, see aitabki juba mind, sest kellegil on usku minusse...
Ma kindlasti otsin peale selle jutu postitamist.
Tulles jutu juurde tagasi, on kaks teadvust mitut moodi seletatav. Esimene seletus oleks see, et peas käib kaks mõtet korraga...püütke mõelda plangu värvimisest ja auto roolimisest korraga, te mõtlete ahh, see on lihtne:D sellest kahest tegevusest on lihtne mõelda, aga tehke seda mõlemat korraga on teha raske...See teebki selle kahe teadvuse huvitavaks. Teine seletus oleks sellele nii, et sul on peas kaks küsimust tekkinud inimesega suheldes millele, sa püüad vastuseid leida ja siis sa veel mõtled mida see inimene võib su vastustele vastata või arvata, mõelda või tunda kui sa midagi väga jaburat ütled talle mida sa ta küsimusest arvad. Inimesed mõtlevad seda lugedes: ohh, ma olen seda teinud ja pole üldsegi raske, on, see on raske ja just seetõttu, et kui sa mõtled selle inimese küsimusele ja sul tekib veel küsimus mis ei puuduta sind, ega teda, vaid kedagi teist siis see on ju raske?
Mulle on teejuhiks olnud valgus, seetõttu ma otsin neid küsimusi endast mitte kuskilt kellegi teise teadvusest, sest see mida ma mõtlen ja arvan, läheb mulle korda mitte teistele. Mu lause oli väga siuke egolik ja iseseisev või liigagi määrane mida ma mõtlen vabal ajal. Kuid selle teise poole toomine mida ma oma lausest arvan, tähendab ju seda, et ma püüan enda vastusele leida kriitikat enda seest...
Ma ei ole loogiline inimene, ma ei lähtu loogikast, murrab silindrist läbi kuubikuga ja see teebki mind selliseks...
Küsite miks ma nii teen, mul on sellele vastus olemas: "Ma tahan mõelda midagi, mida pole varem keegi taibanud mõelda, avastada uusi mõtteid, unustatud vanu ning leiutada oma jalgratast."
Selliseid inimesi on siin maailmas palju, ma oleksin ego kui ütleksin, et mitte nagu mina, ma eksiks rängalt, sest kunagi ei täheldatud, et inimesi on 1, see 1 ainus...
Mind võib maailmapeal olla veel mitusada tükki, aga ma püüangi kõigest väest, et ma ei sarnaneks nendele, sest nemad tahavad sama mis mina, pigem võitlus ajaga...
Küsite, kuhu ma välja jõuan, siis vastus on kindel, ma jõuan välja sinna, kus on mul vaba olemine, piiramata mõtted ja vaba väljendusoskus.
Tegelikult igas heas on midagi halba ja halvas midagi head, see teebki mu jutu eriliseks...
Kui ma saan oma eesmärgi täidetud, oleksin ma algus punktis tagasi, seetõttu ma ekslengi ma lõpu poole, leidmata lõpu, et areneda oma järgmiseks eluks...
Lugeja ei usu teise ellu, või teispoolsusesse, on mul neile väga vettpidav fakt on ikka on olemas kui nad usuksid. Lugeja seda loeb, ei loe ta seda mitte juhuse tahtest, vaid seetõttu, et ta pidigi selle jutu leidma ja tabama mida ma öelda tahtsin. Mu jutt ei ole ühe külgne, ja see jutt läheb vaimsel rajal ja informatsioonina edasi millele ligipääs on vaid mõtlejale ja arusaajale inimesele.
Kas pole mitte vettpidav fakt, et sa sattusid lihtsalt selle postituse peale, ma jagasin seda linki vähestele, sina oled ainus kellele ma ei jaganud vaid klikkasid siia et seda lugeda...
Hoidke ennast.